ÜLESANNE 8, Kasutustingimused

Arvutitark ja Euronics

Üldine:

Mõlemal lehel on väga mahukad ostutingimused, kuid Euronicsil on tunduvalt rohkem sisu ja detaillsust.

Isikuandmetega käitumine:

Euronicsil on kirjas, et kõik isiklikud andmeid käsitletakse kui konfidentsiaalset infot, ning krüpteeritud andmesidekanal pankadega tagab ostja andmete turvalisuse. Arvutitargal on kirjas, et nad edastavad isikuandmeid kolmandale osapoolele ainult kui on vaja anda kullerile teie aadressi või kui see kaitseb ostja või muu isiku elu, tervise või vabaduse.

Lepingud:

Mõlemas poes hakkab ostuleping kehtima kui on toote eest tasutud ehk kui raha laekub nende kontole või allkirjastatakse järelmaksuleping.

Kaup:

Mõlemas poes on selgelt väljendatud et kui klient soovib tagastada kauba, siis tal on 14 päeva ostu päevast alates, et seda teha. Kaup peab olema originaal pakendis või kui see on rikutud, siis vähemalt sisaldama kõiki komponente. Mõlemas poes on müüjal õigus vähendada tagastavat summat, kui kaup on mingil moel kahjustatud või kasutatud muul moel kui seda tuleks kasutada.

Ma isiklikult ostutingimusi ei loe, juhul kui tegemist pole suurema ostuga (alates 400 eurost), ning selle ülesande raames olen esmakordselt nii tähelepanelikult lugenud ostutingimusi. Selle põhjal mida ma sain teada ütleks et Euronics on palju konfidentsiaalsem, aga kuna ma pole väga paranoiline, eelistan ostelda Arvutitargas nende suure toote valiku tõttu.

Link ülesandele

Kasutatud allikad:

https://arvutitark.ee/est/InfoE-kaubanduse-muugitingimused

https://www.euronics.ee/e-poe-ostutingimused

Ülesanne 7, A/B Testimine

Otsustasin paigaldada oma blogile Google Analytics, et teostada A/B testimise.

Üles seadmine oli algul keeruline, aga peale natuke guugeldamist, sain loodud experimendi. Oma Google Anbalytics kontos läksin sektsiooni „Behavior Experiments“ ning kasutasin „Create Experiment“ nuppu. Seal lehel sisestasin eksperimendi nime ja mõõdetava muutuja (Session Duration), kuna hetkel pole muid erilisi väärtusi mille kohta võiks saada andmeid.

A/B testiks valisin kaks lehte „About“ ja „Skills“.

Järgmiselt tuli sisestada kood mida mulle pakuti eksperimendid lehe lõpus. Panin selle oma template kaustas faili htm.html.php päisse, sest see on kõige esimene template fail mida mall jooksutab.

Pärast koodi lisamist valideerisin eksperimendid ja proovisin kodulehte. Peale eksperimendi aktiveerimist annab Google randomilt kas „Skills“ või „About“ testlehe. Kuna eksperiment on liiga lühidat aega jooksnud pole veel mingeid tulemusi näidata.

Kuigi Google Analytics oli algselt segadusse ajav oli ta lõpuks väga mugav viis kuidas sellist eksperimenti teostada.

Link ülesandele

Ülesanne 6, SEO

Enda veebilehe sitemapi genereerimiseks kasutasin moodulit Simple Sitemap ja selle genereeritud sitemap asub siin. Kuigi mul on piisavalt sisu, andis fail ainult ühe asukoha, ehk pealehe. Ma ei leidnud miks ta seda teeb, aga kui tuleks huupi pakkuda, siis pakuksin et kuna on tegu pseudo-single-page malliga, siis see võis tulemused ära rikkuda.

Analüüsitavaks veebileheks valisin Google “raamatupood” otsingus teisel lehel oleva Kirjastuse Ersen Raamatupood.

Leht ise on modernse välimusega, ning responsive. Lähimal uurimisel sain aru et tegu on WordPress lehega.

Lehe omanik hoiab end aktiivsena sotsiaalmeedias (Facebook ja Twitter), aga nende populaarsus on suht madal.

SEO analüüs näitab et nende praegune skoor on 53/100, aga madal oli juba ette teada kui nende kodukas ilmub alles teisel Google lehe otsingul.

Vead mis ma leidsin:
1) Headingud on segamini.
2) Meta andmete kirjeldus

Minu soovitus oleks teha korda oma headingud, hetkel on h2 headingud toodete pealkirjadel (nagu peakski), aga h3 headingut on lehtede pealkirjadel. Heading 1 on üldse puudu.

Meta andmed võiks olla korralikud. Hetkel on nende google otsingus vaid menüü itemid, ning see ei ütle potentsiaalsele kliendile mitte midagi.

Link ülesandele

Ülesanne 5, Kujundusmalli paigaldamine

Enda saidi malliks valisin: Drupal 8 Zymphonies theme
Ning näeb välja järgmiselt: https://www.drupal.org/files/project-images/desktop_8.png

Lisaks uurisin selliseid malle nagu:

1) https://www.drupal.org/project/zircon

2) https://www.drupal.org/project/adaptivetheme

Testimise jooksul sain isegi proovida kuidas panna single-page mall peale. Ma ei oska öelda kuidas teistel CMSidel see käib, aga Drupalil on vaja tõmmata eraldi moodul selle jaoks, ning sain proovitud mitu tükki, kuid tekkisid mõningad vead mille tõttu pidin loobuma sellest variandist hetkeks, kuid kindlasti plaanin varsti seda uuesti proovida.

Link ülesandele

 

Ülesanne 4, CMSi paigaldamine

((Soovin vabandada, et see postitus(ja sellele järgnevad) tuli nii hilja))

Selle nädala teemal kirjeldan natuke kuidas sain oma CMSi üles pandud.
Esiteks oli mul vaja domeeni nime, ning kuna meil on kõigil ligipääs Githubi tudengi packile, otsustasin kasutada nende partneri (namecheap.com) poolt pakutavat teenust. Sain endale domeeni nime: fredkorts.me. Järgmiseks faasiks tuli tõmmata Drupal ning panna ta kuhugi üles, mille sai tehtud läbi ühe teenuse mida leidis Githubi pack’ist. Nimelt kasutasin Digitaloceani. Nende kasutajaliides tegi asja eriti kergeks, ning tuli paluda õppejõu abi ainult, et seadistada domeeni nime. Nüüd on leht üleval, ning olen teinud sinna paar postitust.

Kuna turvalisus on samuti suur osa selle nädala teemast, mainin, et Drupalil on juba korralikud turalisuse lahendused paigas baas installil, aga igaks juhuks muutsin oma administraatori kasutaja parooli, ning lõin uue gruppi “Assigned Administrator”, millel muutsin ligipääsu seadeid, sest tekitas muret kui kerge on administratiiv õigustega kasutajal kustutada teist administraatorit, seega piirasin selle rolli õiguseid.

Kogu seda protsessi saab kirjeldada ühe meme’iga:

Link ülesandele

ÜLESANNE 3, CMS – WordPress vs. Drupal

Drupal ja WordPressi on hea võrrelda, sest nad on üksteisest väga erinevad. WordPressi näol on tegemist väga kasutajasõbraliku lahendusega, mis sobib tavakasutajale kes tahab kiirelt lehte. Drupal on rohkem arendaja-sõbralik, ehk tal on väga basic põhi kuhu saab lisada mooduleid, et luua täpselt selline süsteem nagu vaja.

Turvalisuse poolest on Drupal pea jagu ees WordPressist, mis on suureks eelduseks korporatiiv või valitsuse lehtedel. Heaks näiteks on Ühendriikide kodukas whitehouse.gov. Tavakasutaja kes loob endale blogi või mis iganes lehte tavaliselt ei muretse üleliia turvalisuse üle, seega WordPress on täitsa sobilik sellisele lehele.

Kasutatavuse poolest on ilmselgelt WordPress parem kui Drupal, kuigi Drupali admin paneel on päris otsekohene on seal väga palju tundmatuid elemente tavakasutaja jaoks. Seega Drupali kasutatavus on rohkem arendaja-sõbralik.

Lisaks tuleks veel mainida et kuigi Drupalil on rohkem lisamooduleid/plugin’e (Mening, 2016) on nad tihti aegunud või autor ei paku kasutajatuge. Mõlemal platformil on suured kommuunid, ning kindlasti leiab alternatiivi mõnele moodulile mida sa otsid, aga WordPressil on see hetkel paremas seisus.

Lõpetuseks ütlen, et Drupali põhjal pole mõtet arendada e-poodi. Keegi ei keela, aga kergem oleks seda teha kas WordPress või Joomla basil. Drupal sobib korporatiiv lehtedele, ning WordPress kommerts ning blogidele.

Link ülesandele

Kasutatud kirjandus:

Mening, R. (2015, 28 detsember) WordPress vs Joomla vs Drupal. Loetud aadressil: http://websitesetup.org/cms-comparison-wordpress-vs-joomla-drupal/

Bigtuna Interactive (kuupäev puudub) WordPress vs Drupal . Loetud aadressil: https://www.bigtunainteractive.com/wordpress-vs-drupal

Ülesanne 2, Kliendi nõuded

Kuna ma olen juba varem teinud klientidega koostööd, siis kirjeldan kuidas ma tavaliselt pean nendega nõu.

Esimene koosolek on eelistatavalt näost näkku, ning tuleks vaadata üle mis on kliendil hetkel olemas ning välja selgitada kas praegusel disainil on elemente mis neile meeldib, või mida nad sooviks uuel lehel näha. Juhul kui see on kliendi esimene leht, vaatame üle nende konkurentide lehti.

Kindlasti tuleks välja uurida mis värvitoone klient eelistab, ning vajadusel kajastada need logoga.

Arvatavasti kõige tähtsam osa on sisuhaldusüsteem, juhul kui klient tunneb praegusi tuntumaid CMSe ning palub spetsiifilist lahendust, tuleb talle kas ausalt seletada et sul puudub sellega kogemus, mille tõttu võib projekti aeg suureneda mõne päeva võrra või pakkuda CMS millega oled varem kokku puutunud. Viimasel juhul tuleb luua hea argument.

Minul endal on tunnihind alles viimasel aastal välja kujunenud, kuid nagu tunnis rääkisime on see iga ühe enda teha. Mina tavaliselt pakkun 15-20 euri tunnis, ning dokumenteerin oma töö käiku ja tunde Toggl’I abil.

Link ülesandele

Ülesanne 1, Miks veebiarendajate hinnakirjad on nii erinevad.

Veebiarendajate hinnakirjad erinevalt suurelt kogemuse tõttu. Tavaline staatiline leht, ilma sisuhaldussüsteemita, saaks vabalt 100 euri eest tehtud. Algaja arendajale on see päris korralik summa, kuid kliendile kindlasti ei soovitaks otsida sellist lahendust. Kvaliteet ei ole odav, ning veebileht peaks olema investeering kliendile.

Teiseks põhjuseks võiks nimetada spetsialiseerimst. Front-end arendajatel ei ole see suureks takistuseks, kuid näiteks kui kliendile on valik kahe arendaja vahel, kellest üks oskab WordPressi ning teine Joomlat, siis klient arvatavasti valib arendaja kes oskab luua veebilehte millega kliendile on varasem kokkupuude või eelistus.

Front-end tehnoloogiad on pidevas muutuses, ning kui sa soovid konkurentsi eelist, tuleks oma oskusi pidevalt täiendada. Niisama CSS ja HTMList ei piisav, tuleks hoida silma peal uutel frameworkidel. Sellist asjad nagu React, Angular, Gulp jms tulevad kindlasti kasuks, ning on korralik ports kliente kes uurivad selliseid asju enne kui nad tellivad endale veebilehe ning sellest sõltub kas sa saad lepingu.

Algajale arendajale on kindlasti kasuks omandada baas oskused, ning seejärel minna kuhugi büroosse kogemuse järgi.

 

ül